reede, 7. september 2012

Sofia



Selline tunne on nagu oleks millegi väga suurega hakkama saanud. No ja tegelikult saingi. Jaanuarist saadik kudusin oma esimese Haapsalu salli kallal (muidugi mitte pidevalt, pausidega ikka) ja eile tuli ta lõpuks ometi varrastelt maha. Samas käis ta ka loputuses ning oli öösel meie abieluvoodil sirutusel. (Mu armas abikaas on siiski mu hobi suhtes äärmiselt tolerantne: magas nurinata selle öö koos minuga elutoadiivanil.)

Hetkel lebab sall mul õlgadel ja mul on väga uhke tunne. Läks ikka aega küll. Vahepeal sai lõng ka otsa, tellisin lisa. Lõppkokkuvõttes kulus veidi üle 5 toki. Ja sai suurem kui plaanitud. Äärepitsi valik võttis nõutuks. Esialgu tahtsin ikka Haapsalu salli või räti raamatust ühe võtta, aga kui mu väljavalitu proovilapp tehtud, ei olnud ma sugugi rahul. Olin parasjagu puhkusel Eestis ja plaan oli seal olles sall valmis saada, et saaks õe fotokaga head pildid teha (ja sall lõpuks ometi valmis). No ja siis ma ei viitsinud enam uut äärepitsi otsida ja läbi kududa (ja läbi kududa tuleb, sest ma kudusin otse külge - ülikarvase mohääriga ju külge ei õmble - ja siis peab ju mustri tagurpidi ette võtma ja sakitippude tekkimist jälgima). No ja nii ma läksingi kergema vastupanu teed ja tegin Pääsusaba äärepitsi. Minu suureks üllatuseks kogus pits endale kudumisel 10 cm kõrgust ja suurendas salli üldlaiust ning pikkust vastavalt 20 cm võrra. Sall on seega pikem kui ma ise ja laiust on teisel ka korralikult: 80 x 190 cm.


Salli Eestis siiski valmis ei saanud, pildid seega taas poolpidused videokaamera fotofunktsiooniga tehtud, aga mulje annavad edasi. Uskumatu, ma olen kudunud Haapsalu salli!
Ravelry-sissekanne siin.


Ich habe das Gefühl als ob ich mit etwas sehr Großem fertig geworden wäre. Bin ich auch. Mein erster Haapsalu Schal ist endlich fertig! Seit Januar habe ich daran gestrickt (mit Pausen natürlich), gestern wurde er fertig, nahm ein Bad und trocknete heute Nacht ausgestreckt auf unserem Ehebett. (Es kommt raus, dass mein Mann doch sehr tolerant ist, was mein Hobby angeht. Es machte ihm nichts aus, dass wir die Nacht auf dem Wohnzimmersofa geschlafen haben.)

Im Moment habe ich den Schal auf den Schultern und bin wahnsinnig stolz. Ich habe dafür echt ewig geaucht. Inzwischen ist mir auch der Garn ausgegangen und ich musste Nachschub bestellen. Am Ende brauchte ich etwas über 5 Knäule. Und der Schal wurde größer als geplant. 


Die Wahl der Randspitze erwies sich schwieriger als ich dachte. Ich war gerade in Estland und wollte den Schal während meines 2-wöchigen Urlaubes fertigstellen. Als ich das ausgewählte Muster zur Probe gestrickt hatte, gefiel mir das Ergebnis nicht. Um den Schal doch noch fertig zu kriegen (ich wollte ihn unbedigt in Estland mit dem guten Camera meines Schwesters fotografieren (der Plan ging schief)) habe ich weitere Tests unterlassen und die Randspitze von Swallowtail Shawl verwendet. Diese wurde dann unerwartet "hoch" so dass mein Schal jeweils 20 cm an Länge und Breite gewann. Er ist jetzt größer als ich: 190 x 80 cm.

Die Randspitze habe ich nicht getrennt gestrickt und angenäht, wie bei Haapsalu Schals die Tradition ist, sondern direkt drangestrickt. Das Annähen mit Mohair stelle ich mir nämlich als unmöglich schwierig vor. Der verwendete Kid Silk von Austermann strickt sich sehr angenehm und wärmt gut.

Unglaublich, ich habe einen Haapsalu Schal gestrickt!
Ravelry-Eintrag hier.
Ach ja, der Schal trägt den Namen Sofia, da ein Schal mit dem gleichen Muster (Mittelstück) an die spanische Königin Sofia geschenkt wurde und das Muster seitdem unter ihrem Namen bekannt ist.