laupäev, 24. mai 2014

Kuduja õpib kogu elu

Ma olen ikka veel nii "algaja" kuduja, et peaaegu iga uue tööga õpin mingi uue võtte või tehnika juurde. Kui siis järgmine kord seda võtet kasutada tahan ja päris täpselt enam meeles ei ole, mis ja kuidas, siis olen ikka oma Ravelry vastava projekti märkmetest järele vaadanud. Nüüd aga hakkab vaikselt ülevaade kaduma ja seega otsustasin väikestviisi linke siia koguma hakata, et edaspidi kiiremini vastava juhendini jõuda. (Blogi paremas tulbas on link alalehele õpikroonika.)

Ajendiks sai eile alustatud Vectori serv - 3-stitch slipped stitch edging - millesarnast ma varem pole kohanud. Selle kudumine on imelihtne ning tulemuseks ilus, puhas serv, mida kolmest küljest ääristavad parempoolsed silmused. Ei mingit serva keerdumist ega (mõnel juhul soovimatuid) sõlmekesi.




Ja kui nüüd keegi imestab, et jälle uus projekt varrastel, maavillane kamps ju veel lõpetamata, siis mul on selleks väga hea õigustus:
Dropsil on ju see 35-protsendiline allahindlus käimas ja ma muidugi pidin ka tellima, seda enam, et mulle oli väga hakanud meeldima idee kududa endale tööle lauasahtlisse Vector: selline natuke robustsem suur sall, mida ei ole kahju pidevalt kuskil sahtlis vedeldada juhuks kui külm hakkab. Otsustasin siis Dropsi Alpaka erinevate halltoonide kasuks (sobib kõikide riiete juurde!) ja tellisin lõnga ära (üks töökaaslane ka niikuinii tahtis tellida). No ja kui lõng siis neljapäeval tuli, läksid mul silmad lahti: olin õlasalli jaoks vajamineva koguse asemel tellinud kaelasalli koguse. (Ei saa mina aru, kuidas mul see juhtus.) Kuna ma aga ei kasuta originaallõnga (ehkki too on enam-vähem sama jäme kui Dropsi Alpaka) ja kogu metraazi puudutav info tundub juhendis imelik, siis ma pidin kohe testima, kui kaugele ma ühe tokiga jõuan, et teaks, kas tellin "peegelduvatest" värvidest juurde ühe või kaks tokki. Eile sain siis nii kaugele, et selgus, et hoolimata juhendis seisvatest jardidest, piisab Dropsi Alpaka puhul kahest tokist. Niiiiii pikk see sall niikuinii tulema ei pea nagu originaal. Tobe küll, et nüüd uuesti pean tellima, aga mis teha. (Paar päeva varem selgus muide, et töökaaslane tahab ka veel üht-teist, nii et esmaspäeval anname uue tellimuse sisse.)

laupäev, 17. mai 2014

Edenemisest

Kui nii mõnigi blogija on läinud taas kooli omandama mõnd ahvatlevalt põnevat käsitöölist eriala, siis mina asusin sel kevadel hoopiski oma siinseid 7(!) aastat tagasi pooleli jäänud ülikooliõpinguid lõpetamata (kuidas küll aeg lendab!).
Arvasin juba ette, et tuleb üsna väsitav semester, sest tööl käin ju edasi (40 tundi nädalas), aga et ta nii väsitavaks kujuneb, seda ei arvanud. Mul olid siin nüüd vahepeal kaks sellist nädalat, kus maavillast kampsunit kättegi ei saanud võtta. Täna hommikul lihtsalt viskasin kõik muu peast ja kudusin teise varruka lõpuni.
Siin väike spoiler (kärmelt peeglist pildistatud ja seega viletsa kvaliteediga):


Täitsa paljutõotav näeb välja. Nüüd jäävad teha veel vaid kapuuts ja esiliistud. Rumal lugu on, et alles kudumise käigus jõudis mulle pärale, et tahan kampsunile ette lukku (ehkki ma tõotan iga kord lukku ette õmmeldes, et see on viimane kord), plaanitud esiliistud sobivad aga vaid nööpide jaoks. No võiks ju ka pikkusesse kootavad liistud teha ja need siis külge õmmelda, aga kui oleks kohe plaanid õigesti teinud, oleks see vaev ära jäänud. Lihtsalt oleks esitükid veidi laiemad teinud ja servad luku jaoks sobivad kudunud. Oleks, oleks, oleks...

Aga pole hullu, selleks ajaks kui ma oma vähese kudumisaja juures kapuutsi valmis saan, on mul ehk juba mingi hea mõte tulnud, kuidas see probleem lahendada.