Viie varrukaga Hitch

Üle hulga aja sain taas midagi valmis. Ühe Custom-Fitistatud Hitchi, nimelt.

Pärast nr. 2,5 varrastega kootud kleiti (millest pildid hetkel ikka veel tegemata) arvasin, et selle kampsi saan küll kiiresti valmis. Aga võta näpust! Esialgu edenes teine küll väga tõhusalt, aga kui jõudsin varrukateni, jäin toppama.

Kudusin esimest varrukat esialgu alt üles, nagu originaaljuhendis. Kitsas sai. Panin mingi 8 silmust juurde, aga ka varrukas nr. 2 sai kitsas. (Minu kasutatud lõng on muide originaalist tunduvalt peenem, millest siis ka need raskused. Varrukal jooksva mustri tõttu ei olnud ka CustomFitist suurt abi.) Panin siis veel mingi 6 silmust lisaks, kuid kui varrukas nr. 3 valmis sai, selgus kibe tõde, et seegi kitsas. Tekib küsimus, kuidas ma sellest varem kui alles pärast terve varruka valmimist aru ei saanud. No aga vot ei saanud. Sest iga valmiv varrukas näis seni ok olevat, kuni ta valmis sai. Seda valmis varrukat n.ö. kätte tõmmates selgus aga iga kord, et käsi on selles ikka vorst mis vorst.

Kui siis kolmandat korda silmuseid tahtsin lisada, tekkis kartus, et see laienenud varrukas ei mahu enam käeaukudesse. Juurdlesin siis küsimuse üle, kas saaks varruka juba äraproovitud CustomFiti viisil ülalt alla otse külge kududa. Nii lihtne see ei olnudki, sest Hitchil on "pagunitega" õlad, mis varrukatest n.ö. "välja kasvavad" ja esi- ning tagatüki külge õmmeldakse. Kuna aga ma ei näinud põhjust, miks ma seda protsessi teises järjekorras teha ei võiks, siis kudusin esmalt õlaku valmis, õmblesin või õigemini silmasin vot siit selle juhendi järgi külge: Strickstich - bei einer geschlossener Kante ja võtsin seejärel käeaugust vajalikud silmused üles.

Päris ilma viperusteta ei saanud ka siin. Esimest õlakut kudusin kaks korda, sest unustasin õmblusvaruks ääresilmused kududa. Originaaljuhendis seda kummalisel kombel ka ei mainitud. Alles siis kui esimene õlak külge silmatud, sain aru, et muster jäi kiitsakas. Aga kuna kudumine õpetab kannatikkust ja ainult lõpptulemus loeb, siis harutasin ja tegin ümber. Ja nii need nädalad läksid.

Hitchi originaal-varrukamuster mulle kuidagi nagu ei meeldinud. Midagi nagu häiris... Otsisin siis oma mustriraamatutest asendust ja siit leidsingi: Viking Knits & Ancient Ornaments. Sellest Elsebeth Lavoldi raamatust on pärit keskmine suur kett-muster. Venitasin teda oma maitse ja vajaduste järgi pikkusesse ja panin peene kettmustri kõrvale jooksma. Saingi Hitchile vajaliku laiusega riba.

Sellest pidi saama mu üleminekuaja soe kodune kampsun. Üleminekuaja all pean silmas seda aega kui kütte oleme juba välja lülitanud, aga toas on veel veidi vilu. St. siis aprilli-maid. Nüüd siis juhtus aga nii, et minu 19. veebruaril alustatud üleminekuaja-kampsun valmis alles 5. juunil, sest muudkui harutasin ja harutasin, ning kõige lõpus olin veel kaks nädalat Eestis puhkusel ka. Tjah, selsinatsel 5. juunil oli väljas küll umbes 32 kraadi, aga valmis tema sai. No ja see kuumalaine kadus meil sama kiiresti kui tuli, nii et hetkel võib vabalt korteris sellist kampsi kanda ja ka täna pärastlõunal rõdul neid pilte tehes ei hakanud mul sugugi palav.

Varrukate kohta veel nii palju, et ma olen hästi uhke selle üle, kuidas ma mustri soonikuks üle minema sain. Ikka silmuseid vastavalt vajadusele kas kahandades või juurde luues. Alpaka karvasuse tõttu seda küll väga hästi näha pole, aga ikkagi olen uhke. :) 

Krae kudumine pani mu kannatuse lõpuks tõeliselt proovile. Ma küll ei pidanud kordagi harutama, aga kahju oli, et teda enne Eestisse lendamist valmis ei saanud ja naastes tundusid need viimased read ikka tohutult venivat. 

Nööbid tõin Eestist.

Mulle muide väga meeldib see Hitchi tagant kõrge krae. Kui mul teinekord juuksed peapesust märjad on, siis kael külmetab. Nüüd langevad märjad juukseotsad kenasti kraele. :)

Lõngaks ikka mu vana armastatud Fairalpaka, seekord DK.
Muud detailid Ravelrys.