reede, 1. jaanuar 2016

2015

Aeg minulgi tagasi vaadata.
Eneselegi üllatuseks olen mal sel aastal üllatavalt väheste valmis-kudumiteni jõudnud:
neid oli vaid 8. (Aastal 2014 oli neid koguni 13.)
Aga kui vaadelda mahukuse poole pealt, tuleb vist enam-vähem sama välja, sest need kaheksa olid (üks lihtne müts välja arvata) suuremad tegemised rohke omaloomingu ja katsetamistega.

Just see ise omapäi pusserdamine oli sel aastal tooni andev. Lihtsalt juhendi järgi sai kootud vaid hall Still Light (millest pildid IKKA VEEL tegemata),
Out of Darkness:

ning mu teine Echo Flowers:

(Hm, väga hallil lainel olin kuidagi.)

No ja kui ma siis Hitchi kallal vaid varrukamustrit ja varrukate kudumissuunda muutsin:

siis Armsakese Kampsun oli omalooming:

nagu ka Sinilille rätt pidi saama, mis lõpuks aga üsna kahvatuks jäi:
See oli selle aasta kõige raskem sünd ja ausalt öeldes tundub mulle vahel, et ise välja mõeldud Sinilillelehe-borte harutamine oli vale otsus:

Viimati näidatud tumepunase kampsuni loen ka 2015. aastasse kuuluvaks, sest selle valmimisest on puudu veel kõigest varrukaotsad.

No ja see lihtne müts, mida mainisin on nagu mu eelmise aasta Almost Rikke, aga musta värvi. No ei ole kohe midagi näidata. Uus omanik pole mütsi veel kätte saanud ja fotosessioon pidamata. :)

Ripakile jäi sel aastal Climbing Rose Henley variatsioon, kus kavatsen originaali rooside asemel kasutada Muhu mustreid. Sellest annab hetkel ikka veel näidata vaid alaserva mustrit, Kehaosal on pikkust oma 20 sentimeetrit. Siis tundusid mulle ühtäkki aga mõõdud kahtlased ja kuna ma sel hetkel enam sotti ei saanud, mida mu kehakaal hetkel teha kavatseb, siis panin selle kampsuni mõneks ajaks kõrvale. Elame-näeme, mis temast saab.

Lõnga soetasin sel aastal paraku taas rohkem kui ära kududa jõudsin. No aga mis sa hing teed, kui nii ilusad uued värvid tulevad mul lemmiklõngal turule ja kui siis veel Ravelry-foorumis keegi kurdab, et tema tütart alpaka kratsib ja paneb siis oma alpakavarud ühe mustri hinna eest müüki, siis on ju raske meelekindlust säilitada. Nii jõudsid minuni hiljuti neli tokki seda huvitavat värvi alpaka pitsi-lõnga, mille üle ma nüüd juba mõnda aega juurdlen, et mis sellest küll saab:

 
Uuel aastal tahaks seega kindlasti taas pitsi kududa ja ka fair-isle-tehnikaga sõpruse sõlmimiseks on nii raamat kui lõngad olemas.

2 kommentaari:

  1. Hea kuduaasta oli, mahukad ja huvitavad tööd. Kvaliteet on olulisem, kui kvantiteet.
    Lennukaid vardaid uueks aastaks!

    VastaKustuta
  2. Head uut kuduaastat ja hea on lugeda, et keegi veel rohkem lõnga ostab, kui parajasti kududa jõuab ;)

    VastaKustuta